Õhtul lõõmab ahjus mõnus tuli ja tuba on soe. Oled põletanud korralikult, võib-olla terve kärutäie puid ja ahi on kohati kuum. Soojus levib meeldivalt. Kuid järgmisel hommikul on pilt hoopis teine. Ahi on jahtunud ning ei anna enam sooja, kuigi puid kulus omajagu. Kas on tuttav olukord? See levinud probleem ei tulene sinu kütmisoskusest, vaid peitub hoopis sinu küttekolde materjalis.
Küttekollete suurim nõrkus – poorne materjal
Enamik kodude küttekoldeid on ehitatud tavalistest tellistest või muudest valumaterjalidest. Kuigi need materjalid näivad massiivsed ja töökindlad, on neil üks oluline ja sageli alahinnatud nõrkus – materjali poorne struktuur.
Poorid koldematerjalis tähendavad, et materjal ei suuda soojust tõhusalt salvestada. Selle asemel toimib see pigem soojust eraldava kihina. Praktikas tähendab see, et põlemisel tekkiv soojus ei talletu koldesse, vaid liigub kiiresti läbi poorse struktuuri ja kaob korstnasse. Selle asemel, et jääda küttekoldesse aeglaselt ja ühtlaselt eralduma, on soojus juba läinud.
Mida teeb suure võimsusega kütmine?
Kui ahi ei kogu soojust, on loomulik reaktsioon proovida seda kompenseerida põletades rohkem puid suurema tõmbega. See võib küll hetkeks tuua leevendust, kuid tegelikult muudab olukorra pikemas perspektiivis hullemaks.
- Tekib soojuse kadu. Suur osa tekkinud soojusest läheb endiselt kiiresti korstnasse.
- Konstruktsioonid saavad koormust. Korstna ja ahju konstruktsioonide termiline ja mehaaniline koormus kasvab üleliigse kuumuse tõttu.
-
Raha ja aja kulu. Puid kulub oluliselt rohkem, kui tegelikult vaja oleks optimaalse tulemuse saavutamiseks.
Tule põledes tundub kõik korras, tuba soojeneb kiiresti. Kuid öösel jõuab tõde kohale – ahi on hommikuks külm ja kodu jahe.
Tagajärjed igapäevaelus
Poorse koldematerjali tõttu kannatab sinu igapäevane mugavus:
- rohkem tööd, sest ahju tuleb kütta tihedamini ja kauem, et kodu püsiks pidevalt soe.
- kõrgemad kulud, kuna puid kulub märgatavalt rohkem, suurendades sinu küttekulusid.
- konstruktsioonide kulumine, sest korstnajalg ja ahi saavad liigset kuumust ja mehaanilist koormust, mis lühendab nende eluiga.
Mis on lahendus? Tihe ja kuumakindel voolukivi
Probleem ei ole sinu kütmisviisis, vaid materjalis, millest ahi on valmistatud. Poorne materjal lihtsalt ei suuda soojust siduda ja seda aeglaselt ning ühtlaselt ruumi tagasi vabastada. Kõik ahjud ei ole samasugused.
Kui küttekolle on valmistatud täielikult tihedast, kuumakindlast voolukivist, toimub soojuse salvestamine hoopis teisel põhimõttel:
- põlemisel tekkiv soojus ei pääse korstnasse
- soojus talletub koldesse voolukivi tiheda struktuuri sees
- soojus vabaneb aeglaselt ja ühtlaselt ahju pinnalt tuppa
Just selle poolest ongi näiteks NunnaUuni Mammutti-voolukivist ehitatud ahjud tuntud. Need ahjud hoiavad kodu kaua soojana, hoides samal ajal oluliselt kokku puidukulu. Näiteks Mammutti-voolukivi soojuse eraldumise aeg on:
100% maksimaalsest võimsusest: 5,4–6,8 h
50% maksimaalsest võimsusest: 20,8–28,9 h
25% maksimaalsest võimsusest: 35,7–49,5 h
Ahi, mis tõeliselt salvestab, on pikaajalise ja ühtlase soojuse garantii.
Tutvu NunnaUuni soojust salvestavate küttekolletega lähemalt siin.